Mõttemaailm

Miks me katame üht emotsiooni teisega?

Sõin hommikusööki, milleks oli praemuna, spargel, tomatikaste ja kurk. Osad spargli tükid olid külmikus seismisest natuke kibedama maitsega ja selleks, et seda ebameeldivat maitset mitte tunda, lõikasin omale praemunast tüki koos sellega söömiseks. Siis oli hea ja spargli kibedust enam tunda ei olnud, kuigi ta oli ikka suus, ja ma sõin selle meeleldi ära.

Miks see aga mulle nii meelde jäi?

Taipasin, kuidas ma panin ebameeldivale tundele peale midagi meeldivat, et esimest mitte tunda. Spargel üldiselt maitseb hästi, aga paar tükki polnud nii head ja need ei ole ju ka tervisele kahjulikud, niiet midagi ei muutunud sellest, et ma meeldiva toidu sinna lisasin. Samas, kui ma oleksin söönud midagi mürgist või halvaks läinud ja pannud ka meeldiva asja peale, siis ma poleks selle kehva olukorda tuvastanud (enamasti maitsevad halvaks läinud ja mürgised toidud ka ebameeldivalt, aga on olemas ka vastavad maitse-eelistused). Ma poleks aru saanud, et just see spargel siin on mürgine vaid ilmselt oleks pärast tekkinud halva enesetunde pannud kogu selle toidu peale (või vähemalt muna ja spargli peale, kuna muu maitses hästi).
Kui süüa näiteks kartulisalatit ja see ei maitse meile, siis tegelikult võib seda ebameeldivust tekitada ka ainult üks või mõni üksik koostisosa. Vahel ei meeldi meile sibul seal sees või mõnele õun, kui see seal on. Selle ühe ebameeldivuse pärast muutub meie arvamus kogu salatist.
Nii on ka olukordadega. Üks väike asi võib meid häirida, aga kui me ei oska seda kohe seal näha ja paneme selle ebameeldiva emotsiooni kogu üritusele või situatsioonile külge, siis muutub kogu kogemus suurelt. Me võime panna süü hoopis valele koostisosale ja seega teha valesid edasisi käike.
Kas siis ei peakski salatit sööma ja ainult kõiki koostisosasid eraldi? Ma ei usu, sest see on teine äärmus ja äärmused ei ole kunagi head. Ehk on mõttekam olla kohal, kui mingit kombinatsiooni tarbitakse või tuntakse. Olla kohal ja tajuda, mis just praegu toimub. Milline osa sellest olukorrast, emotsioonist, toidust või teisest inimesest mind vastavalt tundma paneb? Neid vastuseid ei saa kohe, aga neid ei saaks kunagi, kui ei küsiks.
Vaigistame pigem oma meeled, kui et laseme endal neid ebameeldivaid tundeid tunda. Seega me ei saa ka otsustada, et võiksime oma reaktsioone õppida muutma. Ebameeldivale tundele ei pea kohe ignoreerimise ja eemaletõukamisega reageerima. Äkki see aisting annab millestki muust märku? Me ei muuda oma tundeid vaid seda, kuidas neid vaatleme, kuidas neile reageerime ja kas ja kui tihti neid omale ligi laseme.

Harjutame kohalolekut ja ärme suru alla olukordi, emotsioone ja toitu, mis meile esmapilgul kohe ei meeldi. Aktsepteerime ja imestame nende üle. Kõike ei pea taluma, aga pime oleks ebameeldivat kohe vaigistada ja teinekord ikka taluda. Kui mulle spargel ei meeldiks, siis ma saaksin selle maitse aktsepteerimise tagajärjel otsustada, et ma ei söö seda teinekord enam. Kui ma aga selle maitse ära vaigistan, siis ei langeta ma lõppkokkuvõtteks mingit kindlat otsust ja elus säilib segadus. Meie elu ja päevad koosnevad väikestest asjadest. Seega on oluline olla kohal väikeste asjadega ja neid omale ideaalse ja kõige huvitavama elu loomiseks.
23.3.2021 @Kivimurru

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga