Teekond

Aasta pudelis!

Öeldakse, et kui vaatad oma tegemistele aasta tagasi ja piinlikkust ei tunne, siis alustasid liiga hilja. Mina küll natuke tunnen, aga tundub, et olen siis õigel teel. Jagan natuke selle aasta samme ja kutsun teid kaasa eesolevale seiklusele. 

Teeseen Juku tuli minu juurde ootamatult, nagu tihti elus tagantjärgi vaadates elu mõjutavad olukorrad teele satuvad. Mu vanaema oli endale 2018. aastal saanud tuttavalt teeseene ning oktoobris oma sünnipäeval andis ta ühe kihi mulle ja teise minu emale. Öeldi, et sellega saab teha kombuchat, see on selline limonaadi moodi jook. Koos teeseenega õppisin, milline roheline või must tee, mis kogus suhkrut, mis temperatuur ja joogi tegemise sagedus talle sobivad. Tunne oli nagu oleks lapse saanud.

Kooskasvamise algusajal elasime veel pealinnas korteris, aga aasta pärast tuli ette Kivimurru talusse kolimine. Sel ajal oli teeseeneks ainult Juku, kuid majas elamise ajal poolitasin Jukust Julia ning Julia abil tekkisid veel teeseened Julius, Carlos ja Carmen. Vahepeal läks Juku ise pensionile ning ka Julia andis oma kombucha meisterdamise töö noortele üle. Julius elab nüüd pealinnas sõbranna Liisi juures. Selle  suguvõsa lugu on keeruline, kuid lühidalt kokku võttes oli vahepeal perekonnas ka vanem seen Marju, kelle tütred Kelly ja Barbara praegugi maitsvat kombuchat valmistada aitavad. Noorimad poisid on praegu Toomas ja Urmas ning kokku on kombuchameistreid Kivimurrus hetkel kaheksa. Täpne sugupuu on Instagramis ka piltidena olemas @kivimurru.kombuchatalu.

Ühel hetkel tundsin aga, et vajan teeseente kohta lisamaterjali, sest oma peast ja internetist hakkas väheks jääma. Seetõttu hankisin briti päritolu Louise Avery sulest pärit eesti keelde tõlgitud raamatu ”Kombucha ehk teeseenejook.” Sealt sain ideid joogi järelkääritamiseks ja maitsestamiseks.

Ütlen ausalt, et raamat andis ainult inspiratsiooni ja nii endale kui teistele meeldivad maitsed sai välja valitud katsetamise ja proovimise teel. Ka meeldiva teesordi sain paika juba mõningase kogemuse alusel. Näiteks teeb palju inimesi teeseenele musta teed. Mulle tundub see kombucha liiga tummine ja maitsestamisel ei jääks marjade ja muude maitsetaimede mekki tunda. Rohelise teega joogi valmistamisel jääb kombucha pigem neutraalsema maitsega ning värv ja maitse tulevad valmis teeseenejoogis palju paremini esile.

Nii nagu tihti ei tee me asju suuresti ette mõeldud plaanide, vaid hoopis juhuse tahtel, ei tulnud minu esimene kombucha klient ka sellest, et ma ise oleks jooki müügiks pakkunud, vaid inimesele meeldis see, mida ma valmistan ning ta oli nõus selle eest raha maksma.

Kui Sulle sobib, siis jutustan ka selle esimese kliendi leidmise loo. Läheme tagasi aastakese, kui ma alustasin jookide pudelisse villimisest. Kui oled mind vähemalt aasta jälginud (2020. maikuust alates), oled ehk üht lahedat videot näinud, kus ma rääkisin pudelitele osutades erinevatest nimedest ja nende omavahelistest suhetest. See video tehti Tapa lähedal maasikataimede istutamise talgutel, kuhu võtsin oma teeseenejoogi pudeleid kaasa. Mul oli tollel hetkel juba ka mitu seent (5 vähemalt) ja kuna olin proovinud ka maitsestamist ja pudelisse villimist, siis omale joogiks oli seda kraami liiga palju. Võtsin portsu kombucha pudeleid kaasa, et kaastalgulistele kaasa anda. Kohapeal proovisime kõiki järgemööda ning inimestel tekkiski selle eriskummalise keelekaste vastu huvi. Eelmisel kevadel tegutsenud liikumise #maaleappi üks eestvedaja Evelyn soovis kombuchat tellida ka oma järgmisel nädalal toimuvale üritusele.

Võtsin vastu väljakutse saata kuus pudelit kombuchat mõne päevaga Tallinnasse. Pudelid jõudsid kohale ühe vana tuttava abil, kes meie kandis elab ja Tallinnasse tööle läks. Paras skeemitamine.

Hoopis huvitavam olukord oli see, kus ma oma toote hinnastasin. Ma teadsin küll oma tootmiskulusid, tööaja hinda ja joogi füsioloogilist ning emotsionaalset kasu, aga selle tellimuse müügihind ei tulnud Exceli või kalkulaatori abil, vaid südamest samal ajal nurmenukke korjates. Olen oma hinnastuses teinud kohandusi vastavalt toote arengule ja arvestan ka seda, et tekiks tootmise kvaliteedi stabiilsus ja pigem tõus. Teen seda, kuna tean, et tegelikult inimesed tahavadki kombuchat minu käest osta. Varem ma ei teadnud, kas ja kellele ma kunagi mõne pudeli üldse müüa võiksin ning seetõttu ei osanud ma alguses kombucha tootmise stabiilsusele tähelepanu pöörata.

Alguses ei olnud pudelitel mingeid silte – maitse, kuupäev ja teeseente nimed olid hoolikalt kirjutatud korgile ning kõik muu info, mis nüüd etiketil on, tuli juurde rääkida.

Aegamisi hakkasin meisterdama kombuchale ka tootesilti (etiketti). Sain selle kohta tagasisidet, mis seal üldse kirjas tohib olla ja mis mitte. Esimesed pilditöötluse nipid sain sõbranna juures diivanil. Seal timmisingi oma esimesed sildikesed, millest valmis ainult proovipartii selleks, et näha pildi kvaliteeti ja sobiv siltide materjal ja trükikoda välja valida. Tegin ka koostööd kunstnikega, kelle maalid ja fotod kombucha pudeleid kaunistasid. Sain taaskord tagasisidet siltide kohta ja tegin neid ümber. 

Olen targalt taaskasutanud nii enda jookide klaaspudeleid kui ka kasutanud teiste tekitatud taarat. Olen olnud olukorras, kus mul on ühel päeval üle 100 pudeli kombuchat kastides valmis ja pole aimugi, mida nendega peale hakata. Samas järgmisel päeval olen leidnud inimesed, kes ise huvist kombuchat ostavad ja lõpuks on ainult 4 pudelit alles… Elu on mind kandnud ja tean, et kannab edasi, kuna ma käin avatud silmade, kõrvade, südame ja meelega. Samal ajal hoian käed ja pea töös ning suu naerul.

Ma tahan tänada hetkel, kui mu kombucha on kõikidele huvilistele müügiks olnud aasta, kõiki, kes on kunagi minu valmistatud kombuchat julenud proovida ning selle kohta kas kiitvat või laitvat tagasisidet anda ja ka endale nautimiseks osta. Ikka tuleb meelde sõbranna algusaja ütlus: “Ugh, see maitseb nagu hapuks läinud õunamahl.” See lükkab heas mõttes täiega edasi, sest too sama sõbranna on nüüd hiljem mu kombuchat ostnud ja kiitnud. Ma olen alles alguses, aga tänu kaasa mõtlevatele inimestele on tulnud valikusse angervaksa, mandariini ja ka sügisel ajutiselt ebaküdoonia maitse (ma juba ootan seda aega, see on lihtsalt imehea!).

Tänan veel kõiki, kes on mulle toonud 330 ml klaasist pudeleid, aidanud kombucha toorainega (aitäh rabarberi eest Inge ja Triin!), lubanud oma maale ja fotosid etikettidel kasutada, kleepinud pudelitele etikette, andnud asjalikku tagasisidet ja abi toidu tootmisel oluliste aspektide ja kasvõi oma olemasoluga.

Ma tunnen, et mu ümber on toetav võrgustik, kes toetab, aga laseb mul endal kõik ise ära teha. Aitäh, et mind mugavustsoonist välja lükkate ja tänu sellele kasvama sunnite.

24.7.21 avan täitsa kombuchatalu oma kodus Kivimurrul, kus juba praegu lisaks kombuchale taimede, jooga ja üldse elu iluga tegeleda saab. Olete siia elu ja enda olemust kogema oodatud ka avatud talude päeval 25.7.21

kombucha

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga